Meist
MTÜ Eesti Turbaliit ühendab Eestis turvast tootvaid, töötlevaid ja turustavaid ettevõtteid. Turbaliit asutati 27. novembril 1992, olles seega üks esimesi erialaliite taasiseseisvunud Eesti Vabariigis. Liidu eesmärk on olla usaldusväärne partner kõigile turbaga seotud osapooltele nii majanduse, õigusloome kui ka keskkonna valdkonnas.
Asutamine
Kui 1991. aastaks oli selge, et Eesti saab taas iseseisvaks, oli ilmne, et kategoorilisele ümberkorraldamisele läheb ühes kõikide teiste valdkondadega ka turbatootmist puudutav. Seniajani oli turbatootmine olnud Eesti Põllumajandustehnika (EPT) vastavate osakondade pädevuses ning just nende osakondade töötajate tuumikust said liidu asutamise eestvedajad. Esimene katse liidu moodustamiseks tehti isegi enne Eesti taasiseseisvumist 17. aprillil 1991. aastal, kuid ametlik registreerimine jäi soiku sellisel proosalisel põhjusel, et ei leidunud tegevsekretäri ehk inimest, kes liidu administratiivset tööd juhtima hakkaks. Kõik olid hõivatud oma endi ettevõtete tööga. Järgmine märgiline kohtumine leidis aset kuu aega hiljem, 28. mail 1991. aastal, kui laual oli mõte luua hoopis turba ekspordinõukogu, kes koostöös vastava ministeeriumi osakonnaga seisaks hea sektori ekspordi potentsiaali kasvatamise ning realiseerimise eest. See oleks sisuliselt tähendanud turba müügi kanaliseerimist ministeeriumisse ning seda ettevõtted ei soovinud. Taheti ikka ise oma asju ajada ja korraldada. Turba ekspordinõukogu jäigi seega vaid mõtteks ning EPT endiste turbaosakondade osalusel sai 27. novembril 1992. aastal loodud Eesti Turbaliit.
Põhimõtted
Üks peamisi põhjuseid miks ekspordinõukogu idee ei lennanud oli, et Turbaliidu liikmete eesmärgiks ei ole kunagi olnud kellegi majanduslike huvide edendamine. Oma pea 30 tegevusaasta jooksul on liit järjepidevalt lähtunud kahest väga lihtsast eesmärgist: võidelda ebamõistliku (!) ning liigse bürokraatia vastu ja garanteerida kõikidele turul tegutsevatele ettevõtetele võrdsed konkurentsitingimused. Asutajaettevõtted leidsid ühiselt, et nende positsioon ametiasutustega suhtlemisel on tugevam kui ühiste huvide eest seistakse koos.
Samuti on alati olulisel kohal olnud koostöö teadlastega. Turbaliitu luues mõeldi varakult juba ka selle peale, et teadusasutused võiksid saada tulevikus liidu liikmeteks. Heade isiklike kontaktide kaudu kutsutigi Eesti turbamehi 1993. aastal Sheffield’i Inglismaal, kus toimus Rahvusvahelise Turbamaade Ühingu (International Peatland Society- IPS) koosolek. IPS-i näol on tegemist 1968. aastal asutatud rahvusvahelise organisatsiooniga, kes koondab soode ja turbaga tegelevaid teadlasi üle maailma. Pärast edukat kohtumist Inglismaal astusid IPS’i liikmeteks erinevad turbaettevõtted eraldi, kuid tänasel päeval täidab Eesti Turbaliit koostöös teadlastega ka IPS’i rahvuskomitee rolli. Teadusasutused otseselt kunagi liidu liikmeteks astunud ei ole, kuid liidu asutamise algusest saadik on nii Eesti kui välismaised teadlased olnud turbaettevõtetele headeks koostööpartneriteks.
Rahvusvaheline koostöö
Just tänu Rahvusvahelisele Turbamaade Ühingule ja tihedale koostööle teadlastega on Eesti turbatööstusel olnud võimalik juba päris algusaastatest alates olla kursis mujal maailmas toimuvate diskussioonidega ning võõrustada kõrgetasemelisi turbakohtumisi ka kodumaal. Esimene IPS’i egiidi all toimuv rahvusvaheline soode ja turbatootmisalade sümpoosion korraldati Pärnus 1995. aastal ning sellest võttis osa 151 osalejat maailma eri nurkadest. Kuivõrd Pärnu maakond on üks suurepärasemaid kohti soo-alaste ürituste korraldamiseks, toimus järjekordne IPS’i konverents 2002. aastal samuti Eestis. Sel korral oli kohal 286 osalejat 26 riigist. Eesti kompetentsi ja tegevust turbariigina hinnatakse maailmas jätkuvalt väga kõrgelt ning seniajani suurim rahvusvaheline turbakongress üle poole tuhande osalejaga toimus Eestis 2021. aastal, sedapuhku Tallinnas.